Filosoof ja õpetaja Thomas Hanna (1928-1990) võttis kasutusele sõna SOMA (kr σῶμα, sôma)  vajadusest defineerida inimese/liikuja vahetu kogemus, kus on kaasatud tunded, liikumiselamused ning kavatsused, tuues nii tähelepanu pigem subjektiivsele enesekogemusele kui objektiivsele üksusele või mehaanilisele instrumendile. Somaatika on valdkond, milles keskendutakse kehatöö (bodywork) ja liikumise uuringutele, mis tähtsustavad enda sisemist füüsilist taju ning kogemust. Terminit kasutatakse liikumisel põhinevates teraapiates nagu Alexanderi tehnika, Feldenkraisi meetod ja Rolfimine. Tantsus tähistab see termin tehnikaid, mis toetuvad tantsija sisemisele tunnetusele, eristudes nõnda performatiivsetest tehnikatest, mis on suunatud välisele vaatlejale. 

Somaatika kolm põhilist haru on somaatiline psühholoogia, somaatiline kehatöö ning somaatiline liikumine. Somaatilise liikumise praktikud kasutavad erinevaid oskuseid ning töövahendeid eesmärgiga aidata inimesel leida loomulikku liikumist ja märgata selle mustreid samuti kehas toimuvaid protsesse ning reageeringuid. Somaatilise liikumise professionaali eesmärgiks on aidata teadvustada sensoorset ning motoorset taju toetamaks eneseregulatsiooni, eneseteadlikkust ning toetavaid liikumismustreid. Liikumised võivad olla väiksed nagu näiteks hingamine, hääl, näolihaste töö või hoiakute märkamine aga samas ka suured, väljenduslikud ning ruumi hõlmavad. 

Somaatikumi põhisuunaks on jagada Bonnie Bainbridge Cohen´i loodud Body-Mind Centering® loovat, liikuvat ja eneseavastuslikku protsessi, mis integreerib keha, liikumist ning taju. Toetudes anatoomiale, füsioloogiale, psühhofüüsilistele ning arengulistele printsiipidele on iga osaleja samaaegselt nii õppija kui ka õppematerjal. Nii on liikumise, puudutuse ja heli kaudu võimalus avastada muutuste kergus läbi kogemuse. Body-Mind Centering® meetodi unikaalsus seisneb spetsiifilisuses, millega iga keha süsteemi (skelett, organid, närvisüsteem jne) on võimalik isikupäraselt teadvustada ning tervikusse integreerida, liikumismustrite süvakogemus ning kehapõhine keelekasutus kirjeldamaks keha ja meele suhteid.